Kunagi ammu-ammu, kooliajal, oli minu põhiliseks hommikusöögiks mikrolaineahjus valmistatud kiirkaerahelbepuder. Seda oli imelihtne valmistada, sai kiirelt valmis ning täitis kõhtu. Sõin seda aastaid, kuniks ühel päeval käis klõps ja ma ei suutnud enam isegi seda pudru lõhna taluda.

Ja nii jäigi hommikupudru söömisesse väga pikk paus, üle kümne aasta. Hommikusöögilauale ilmusid müslid, jogurtid, kohukesed, praemuna, keedumuna, omlett, võileivad, puuviljad, saiakesed, pannkoogid … ühesõnaga kõik muu peale pudru.

Paar aastat tagasi avastasin enda jaoks Marks & Spencer’i kaerahelbepudru, mida hakkasin aeg-ajalt hommiksöögiks serveerima aga ega ma väga põnevil ei olnud kogu sellest pudruteemast. Pigem oli ikka nii, et kui muud ei olnud, siis tegime putru.

AGA kuna veganuary jooksul olid loomsed ained menüüst väljas, tekkis taaskord päevakorda küsimus, mida siis hommikuks süüa?

Võileivad ei sobinud, muna ja peekon ka mitte, kohukesed ja jogurtid olid juba ammu menüüst väljas, smuutid polnud minu meelest piisavalt toitvad … hommikupuder tundus kõige mõistlikum valik.

Ja ma teadsin täpselt, millist putru ma tahtsin proovida – riisihelbeputru!

Nimelt jäi mulle novembris toimunud Mardilaadal kõrva üks vestlus, kus vanem naisterahvas küsis kõrvalletist riisihelbeid ja sealt arenes pikk vestlus müüjaga tervise ja gluteenitalumatuse teemal. Ma pean ausalt tunnistama, et ma ei olnud kunagi varem mõelnud, et lisaks tavalisele riisile saab poest ka riisihelbeid. Pudruriiulist käisin ju alati suure kaarega mööda ja pealegi, riis ei ole kunagi minu suurte lemmikute hulka kuulunud.

Kuna olen palju teadlikumalt hakanud pakendamata toitu ostma, siis riisihelbeid läksin otsejoones Biomarketi kaalukauba letist otsima. Leidsingi! Need ei näinud küll päris selliste helveste moodi välja nagu ma oleks oodanud aga hinnasildil oli selgelt kirjas – riisihelbed. Ostsin siis pool kilo, et proovida kas ja kuidas need mulle maitsevad. Maitsesid küll – mõnus tekstuur ja kergelt magus riisi maitse meeldisid mulle väga! Jaanauris oligi praktiliselt iga päeva esimeseks toidukorraks hommikupuder riisihelvestest.

Kuna jaanuaris olid Biomarketi kaalukaubaletis maisihelbed soodushinnaga, otsustasin ka neid proovida. Esimesel korral tundus maisihelvestest tehtud hommikupuder kuidagi kummaline aga tegelikult hakkas see mulle täitsa meeldima, eriti kui lisasin sinna juurde maapähklivõid, banaani ja rosinaid.

Ühte putru proovisin ma jaanuarikuus veel.

Paar nädalat tagasi liitusin Facebooki grupiga #kogumispäevik ja mingil hetkel tundus minu jaoks täiesti loogiline proovida tavapoe riisihelbeid, mis muideks olid Biomarketi omadest mitu korda odavamad! Helbed ise olid ilusad ja valged ning ma lootsin, et hommikupuder tuleb hää. AGA kui puder valmis sai ja ma seda proovisin, tundus mulle nagu sööksin p-a-p-i-m-a-i-t-s-e-l-i-s-t  LIIMI! Ja kuigi lisasin sinna kõik oma tavapärased lisad, ei tekkinud seda mõnusat täiskõhutunnet ning üsna varsti tahtsin jälle midagi suhu pista.

Odavam ei ole alati parem, KVALITEET on oluline.

Nagu piltidelt näha, on riisihelbed erineva värvuse ja tekstuuriga. Mida valgemad ja puhtamad on riisihelbed, seda rohkem on neid töödeldud ja seda vähem kasulikud nad meile on.

Aga kuna riisihelbepuder (see õige ja hea) on minus äratanud suikumajäänud armastuse pudru vastu, siis tahaksin kindlasti proovida ja katsetada putrudega veel.

Millest valmistad sina oma hommikuputru ja kas sa üldse sööd hommikuti putru? Et pudrusöömine igavaks ei muutuks … jaga sinagi oma kogemusi, mõtteid ja hea pudru nippe!

Mina keedan riisihelbed veega (suhe 1:2), lisan sinna peotäie kuivatatud puuvilju (tavaliselt rosinaid), kaunistuseks panen juurde viilutatud banaani, peotäie mustikaid, natuke kakaonibse, kaneeli ja kindlasti pähklivõid. 

Lisaks pudru maitsele olen hakanud hindama ka seda, et hommikupuder serveerimisel ka ilus ja isuäratav välja näeks.

Head pudru söömist!