Kodus küpsetatud tatraleib on meie pere uus lemmik!

Ma ei ole kunagi suur küpsetaja olnud, veel vähem olen ma leiva küpsetamisega kokku puutunud. Aga tänaseks on tatraleib see, mis on leidnud tee meie toidulauale ning mida ma armastan kodus ise küpsetada ning ahjusoojalt külma võiga nautida … mmmm.

Juuni keskel (nii umbes kuu aega tagasi) toimus Kalamajas üks vahva tatraleiva küpsetamise õpituba, kuhu üks minu hea sõbranna minemas oli. Mul endal ei olnud otseselt vajadust ega ka soovi leivaküpsetamist õppima minna aga millegipärast ma siiski läksin ja mul on hea meel, et ma seda tegin.

Koolitus toimus armsates Vürtsi ruumides ning kuigi õpituba keskendus põhiliselt juuretisega toortatra vormileiva küpsetamisele, räägiti ja jagati kogemusi ka teiste tatraküpsetiste osas. Laual oli proovimiseks mitut sorti tatraleiba, tatrajahust tehtud näkileivad, soolased vahvlid ning tatrapiparkoogid, lisaks võided ja määrded.

Kõik maitses lihtsalt suurepäraselt!

Liisa Kaasik, kes seda õpituba läbi viis, jagas erinevaid nippe ja nõuandeid ning lisaks ka oma kogemusi juuretisega tatraleiva küpsetamisest. Ja ma olin meeldivalt üllatunud, et isegi minusugune võhik tundis end koolitusel hästi ja ma suutsin järge pidada ning aru saada kõigest, millest juttu oli (vaatamata igasugusele kogemuse puudumisele). Liisa demonstreeris kui lihtsalt käib tatraleiva taina valmistamine ning kõik osalejad said juuretist lähemalt vaadata, nuusutada ning pärast juuretisest valminud tainast maitsta ja segada, et näha, milline peaks olema see õige taina konsistents.

Õpitoa lõpuks valmis värske tatraleib.

Iga osaleja sai endale koolituselt kaasa juuretise ning väikese konspekti kõige olulisemaga (juuretisega toortatra vormileiva tegemise juhendi + laual olnud küpsetiste retseptid). Samuti oli  võimalus soetada toortatrajahu, et kõik vajalik tatraleiva tegemiseks oleks olemas. Selline lähenemine toimis väga hästi, sest juba mõne päeva pärast otsustasin oma esimese leivateo ette võtta.

Eks ma alguses segasin seda tainast veidi väriseva käega, kartes midagi untsu keerata. Ajasin väga hoolsalt näpuga konspektis järge ja lootsin, et kõik tuleb välja nii nagu peab. Ega seal tegelikult midagi väga valesti minna saagi, ainult tainas võib liiga paks tulla. Minu möödalaskmine oli see, et tegin tainast kahe leiva koguse, kuigi kodus on mul ainult üks leivavorm … aga lahendasin olukorra nii, et leivavormi asemel kasutasin hoopis väiksemat ahjuplaati. Leib tuli küll õhuke (nii 2cm) aga maitse oli super hea! R (abikaasa) ikka veel meenutab seda kui parimat omaküpsetatud leiba.

juuretisega tatraleib
Minu esimene ise küpsetatud toortatraleib.

Nii on, iga kord on tatraleib veidi erinev tulnud.

Nüüdseks olen tatraleiba küpsetanud nii korra-kaks nädalas viimase kuu jooksul ja minu jaoks on kõige keerulisem taina soolaga maitsestamine – tavaliselt jääb tatraleib pigem magedapoolne aga ühel korral oli isegi üle soolatud. Nüüd olen hakanud tainale lisama ka kuivatatud punet ning kõrvitsa- ja päevalilleseemneid. See kombo meeldib mulle kohe väga! Lisada võib aga ükskõik mida, võib-olla peaks proovima  päikesekuivatatud tomateid lisada?

Ühesõnaga, minust on saanud üsna usin tatraleiva küpsetaja ja poest me tavalist leiba enam ei osta. Pigem haaran poeriiulilt kaasa toortatrajahu ning küpsetan ise. Ja kui keegi ikka veel arvab, et juuretisega leivategu on midagi keerulist, siis ta eksib. See on lihtsamast lihtsam! Lisaks olen toortatrajahuga proovinud teha ka küpsised, banaanikeeksi ja pärmipannkooke. Tulemustega olen üsna rahule jäänud.

juuretisega tatraleib
Hoian tatraleiba marlisse mähituna ühes vanas (aga ilusas!) küpsisekarbis ja sedasi säilib ta päris hästi.

Miks siis ikkagi toortatrajahu?

Tatar ei sisalda gluteeni. Paljud tatraleiva koolitusel osalenud olid seotud ühel või teisel moel gluteenitalumatusega. Tegelikult ka mina ise. Mul ei ole küll talumatust aga mingi tundlikkus siiski on.

Viimaste aastate jooksul on reitele, tuharatele ja käsivartele tekkinud pisikesed punased (vahel ka kergelt põletikulised) punnikesed, mida seostasin küll liigselt liibuvate teksapükstega, küll liigse palavuse, küll ma ei tea millega veel. Olin ise kohe päris õnnetu, sest isegi suvisel ajal ei tihanud ma lühemat seelikut kanda, häbenesin oma jalgu. Aga tatraleiba süües ja muud gluteeni mitte (või väga vähesel määral) tarbides on need täpikesed praktiliselt kadunud! Ja nüüd on motivatsioon oma toidulaud üle vaadata ja gluteen täielikult välja jätta. Aitäh, tatraleib! nüüd ma tean, miks ma sellel koolitusel osalema pidin.

Kui ma kuu aega tagasi tatraleiva küpsetamisega alustasin, olin ausalt öeldes natuke mures, et minust saab üksiküritaja ja R-le ei meeldi ei leiva tekstuur ega maitse ning ta eelistab endiselt tavapäraseid jahutooteid. Seda enam olin ma üllatunud, kui ta tatraleiba proovis ja seda kiitis. See innustas mind edasi küpsetama ja kui aus olla, siis ma enam ei kujutakski elu ilma kodus küpsetatud tatraleivata ette.

juuretisega tatraleib
Meie pere lemmik – tatraleib.

Eelmisel nädalavahetusel proovisid ka mu ema ja isa esimest korda tatraleiba ning neilegi maitses see väga. Ma olin taaskord üllatunud, et tatraleib nii soojalt vastu võeti. Ema nimetas seda isegi piduleivaks! Leppisime kokku, et järgmine kord kui maale lähen, siis küpsetame koos tatraleiba.

Selline on see tatraleiva lugu meie peres.

Kui alguses läksin koolitusele lihtsalt huvi pärast ja küpsetasin oma esimesed leivad põnevusest, et näha kuidas minul see leivategu välja tuleb, siis praeguseks on tatraleib minu jaoks mingis mõttes isegi aukohal. Mulle meeldib juuretisega leiva tegemise protsess, mulle maitseb tatraleib väga ning ma näen, kuidas minu keha on gluteenivaba leiva eest tänulik. Ja kuigi leib on väga maitsev, olen hakanud seda vähem sööma ja minu jaoks on see suur pluss!

Kui sul tekkis huvi tatraleiva vastu, siis kiika FB gruppi: Tatraleib ja teisi toortatra toite, tatrasõbrad jagavad seal erinevaid retsepte, õnnestumisi ning samuti saab sealt infot tulevaste tatraleiva õpitubade kohta.

P.S.  2017a . novembrikuu Sensas ilmus Liisa artikkel tervistavatest tatratoitudest. Lisaks leiab sealt ka mitmeid põnevaid retsepte: tuuletaskud, näkileivad, tatrapiim, tatrapiparkoogid, tatravaht ja marjadega tatrakissell.

 

One thought on “Kodus küpsetatud tatraleib on meie pere uus lemmik!

  1. Pingback-viide: Plastivaba juuli | HELGUS

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga