Kodus küpsetatud tatraleib on meie pere uus lemmik!

Ma ei ole kunagi suur küpsetaja olnud, veel vähem olen ma leiva küpsetamisega kokku puutunud. Aga tänaseks on tatraleib see, mis on leidnud tee meie toidulauale ning mida ma nüüd sageli kodus ise küpsetan.  Juba pelgalt mõte ahjusoojast tatraleivast koos külma võiga paneb neelud käima.

Juuni keskel (06.2018) toimus Kalamajas üks vahva tatraleiva küpsetamise õpituba, kuhu minu hea sõbranna minemas oli. Ja kuigi ma ei olnud varem isegi kaalunud leivaküpsetamist õppima minna, siis millegipärast ma siiski läksin ja mul on hea meel, et ma seda tegin.

juuretisega tatraleib
Meie pere lemmik!

Õpituba toimus armsates Vürtsi ruumides ning keskendus põhiliselt juuretisega toortatra vormileiva küpsetamisele, samas räägiti ja jagati kogemusi ka teiste tatraküpsetiste osas. Laual oli proovimiseks mitut sorti tatraleiba, tatrajahust tehtud näkileivad, soolased vahvlid ning tatrapiparkoogid, lisaks erinevad võided ja määrded.

Kõik maitses lihtsalt suurepäraselt!

Liisa Kaasik, kes seda õpituba läbi viis, jagas erinevaid nippe ja nõuandeid ning lisaks ka oma isiklikke kogemusi juuretisega tatraleiva küpsetamisel. Olin meeldivalt üllatunud, et isegi minusugune võhik tundis end koolitusel hästi – ma suutsin järge pidada ning aru saada kõigest, millest juttu oli. Liisa demonstreeris kui lihtsalt käib tatraleiva taina valmistamine ning kõik osalejad said juuretist lähemalt vaadata, nuusutada ning pärast juuretisest valminud tainast maitsta ja segada, et näha, milline peaks olema see õige taina konsistents.

Õpitoa lõpuks valmis värske tatraleib.

Iga osaleja sai endale koolituselt kaasa juuretise ning väikese konspekti kõige olulisemaga (juuretisega toortatra vormileiva tegemise juhendi + laual olnud küpsetiste retseptid). Samuti oli  võimalus kohapeal soetada ka toortatrajahu. Nii oli koju minnes tatraleiva tegemiseks kõik vajalik juba olemas. Selline lähenemine toimis minu puhul küll väga hästi, sest juba paari päeva pärast otsustasin oma esimese leivateo ette võtta.

Eks ma alguses segasin seda tainast veidi väriseva käega, kartes midagi untsu keerata. Ajasin väga hoolsalt näpuga konspektis järge ja lootsin, et kõik tuleb välja nii nagu peab. Ega seal tegelikult midagi väga valesti minna saagi, ainult tainas võib liiga paks tulla. Minu ainuke möödalaskmine oli see, et tegin esimesel korral topeltkoguse tainast. Kuna mul on kodus ainult üks leivavorm, siis lahendasin olukorra nii, et leivavormi asemel kasutasin hoopis väiksemat ahjuplaati. Leib tuli küll õhuke (nii 2cm) aga maitse oli super hea! Härra ikka veel meenutab seda kui parimat omaküpsetatud leiba.

juuretisega tatraleib
Minu esimene ise küpsetatud toortatraleib.

Nii on, iga kord on tatraleib veidi erinev tulnud.

Nüüdseks, umbes viimase kuu jooksul, olen tatraleiba küpsetanud korra-kaks nädalas ja minu jaoks on kõige keerulisem osa taina soolaga maitsestamine. Tavaliselt jääb tatraleib pigem magedapoolne aga ühel korral õnnestus mul see isegi üle soolata. Sellest kogemusest õppisin, et leib olgu pigem mage kui liiga soolane. Tänaseks olen hakanud lisama tainale ka erinevaid ürte ning seemneid. Hetkel on lemmikkomboks kuivatatud pune + kõrvitsa- ja päevalilleseemned, tulevikus tahaksin kindlasti ära proovida ka päikesekuivatatud tomatitega tatraleiva. Lisada võib ükskõik mida!

Ühesõnaga, minust on saanud üsna usin tatraleiva küpsetaja ja poest me tavalist leiba enam ei osta. Pigem haaran poeriiulilt kaasa toortatrajahu ning küpsetan ise. Juhul, kui keegi ikka veel arvab, et juuretisega leivategu on midagi keerulist, siis ta eksib. See on lihtsamast lihtsam!

Lisaks olen toortatrajahuga proovinud teha ka küpsised, banaanikeeksi ja pärmipannkooke. Tulemustega olen üsna rahule jäänud.

juuretisega tatraleib
Hoian tatraleiba marlisse mähituna ühes vanas (aga ilusas!) küpsisekarbis ja sedasi säilib ta päris hästi.

Miks siis ikkagi toortatrajahu?

Tatar ei sisalda gluteeni. Paljud tatraleiva koolitusel osalenud olid seotud ühel või teisel moel gluteenitalumatusega. Tegelikult ka mina ise. Mul ei ole küll talumatust aga mingi tundlikkus siiski on.

Viimaste aastate jooksul on reitele, tuharatele ja käsivartele tekkinud pisikesed punased (vahel ka kergelt põletikulised) punnikesed, mida seostasin küll liigselt liibuvate teksapükstega, küll liigse palavuse, küll ma ei tea millega veel. Olin ise kohe päris õnnetu, sest isegi suvisel ajal ei tihanud ma lühemat seelikut kanda, häbenesin oma jalgu. Aga tatraleiba süües ja muud gluteeni mitte (või väga vähesel määral) tarbides on need täpikesed praktiliselt kadunud! Ja nüüd on motivatsioon oma toidulaud üle vaadata ja gluteen täielikult välja jätta. Aitäh, tatraleib! Nüüd ma tean, miks ma sellel koolitusel osalema pidin.

Kui ma kuu aega tagasi tatraleiva küpsetamisega alustasin, olin ausalt öeldes natuke mures, et minust saab üksiküritaja ja Härrale ei meeldi ei leiva tekstuur ega maitse ning ta eelistab endiselt tavapäraseid jahutooteid. Seda enam olin ma üllatunud, kui ta tatraleiba proovis ja seda kiitis. See innustas mind edaspidigi küpsetama ja kui aus olla, siis enam ei kujutaks ma elu ilma kodus küpsetatud tatraleivata ette.

tatraleib
Toortatra vormileib

Eelmisel nädalavahetusel proovisid ka mu ema ja isa esimest korda tatraleiba ning neilegi maitses see väga. Ma olin taaskord üllatunud, et tatraleib nii soojalt vastu võeti. Ema nimetas seda lausa piduleivaks! Leppisime isegi kokku, et järgmine kord kui maale lähen, võtan kõik vajalikud asjad kaasa ning küpsetame emaga koos paar tatraleiba, et ka tema oskaks seda soovi korral ise küpsetada.

Selline on see tatraleiva lugu meie peres.

Kui alguses läksin koolitusele lihtsalt huvi pärast ja küpsetasin oma esimesed leivad põnevusest, et näha kuidas minul see leivategu välja tuleb, siis praeguseks on tatraleib minu jaoks mingis mõttes isegi aukohal. Mulle meeldib juuretisega leiva tegemise protsess, mulle maitseb tatraleib väga ning ma näen, kuidas minu keha on gluteenivaba leiva eest tänulik. Ja kuigi leib on väga maitsev, olen hakanud seda vähem sööma ja minu jaoks on see suur pluss!

Kui sul tekkis huvi tatraleiva vastu, siis kiika FB gruppi: Tatraleib ja teisi toortatra toite, tatrasõbrad jagavad seal erinevaid retsepte, õnnestumisi ning samuti saab sealt infot tulevaste tatraleiva õpitubade kohta.

P.S.  2017a . novembrikuu Sensas ilmus Liisa artikkel tervistavatest tatratoitudest. Lisaks leiab sealt ka mitmeid põnevaid retsepte: tuuletaskud, näkileivad, tatrapiim, tatrapiparkoogid, tatravaht ja marjadega tatrakissell.

One thought on “Kodus küpsetatud tatraleib on meie pere uus lemmik!

  1. Pingback-viide: Plastivaba juuli | HELGUS

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.