Rasedusest – minu kolmas trimester

Kolmandaks trimestriks loetakse aega alates 28. nädalast kuni sünnituseni. Minul algas kolmas trimester 6. augustil ja nagu näha, kestab siiamaani.

Minu jaoks on kolmas trimester olnud kõige aktiivsem ja tegusam aeg. Alustasin augustis Ämmaemanduskeskuse perekooli loengutega ning osalesin sünnituseks ettevalmistavates võimlemistundides. Augustis-septembris käisin ka spetsiaalselt rasedatele mõeldud vesivõimlemises Pelgulinna Sünnitusmaja Perekeskuses ning paaril korral ka rasedate joogas. Alates oktoobri keskpaigast ei teinud ma enam mitte midagi ja keskendusin pigem argisematele tegemistele-toimetamistele.

Kohtusin sõpradega, käisin paaril mind huvitaval üritusel, kinos ja kohvikus, palju pargis jalutamas ning kolmanda trimestri teises pooles hakkasin juba konkreetsemalt sünnituseks ja beebi tulekuks ette valmistuma – soetasin pisikesele talveks vajalikud riided-tekid, riidest mähkmed ja mähkmepüksid, apteegist kõige-kõige vajalikumad asjad, kudusin vankrisse talveks sobiva villateki, värvisin ära teiselt ringilt saadud võrevoodi, pesin läbi kõik beebi riided, marlid, saunalina, voodilinad jne, pakkisin oma haiglakoti kokku, panin kirja oma soovid sünnituseks, kohtusin ITK (tasulise) eraämmaemandaga ning uurisin erinevate platsentapreparaatide ja nende valmistamise võimaluste kohta, et sünnitusjärgselt maksimaalselt toetada enda taasutumist (aitavad tasakaalustada keha ja hormonaalsüsteemi, kiirendada emaka kokkutõmbumist, toetavad sünnitustraumast taastumist ja piimaeritumise kiirenemist). Samuti küpsetasin paar päeva tagasi hunniku lactation cookies e. spetsiaalseid kaerahelbeküpsiseid, mis peaks peale sünnitust justkui piimatootmist soodustama ning on üleüldiselt heaks ja toeakaks vahepalaks sünnitusjärgsel perioodil. Maitsevad need igaljuhul väga hästi!

Isud tekkisid alles kolmandal trimestril!

Kui ma siin ennist mainisin kaerahelbeküpsiseid, siis ma pean tunnistama, et viimasel kolmel kuul on mu magusaisu tohutult kasvanud, sellest tõenäoliselt ka minu üsna suur kaalutõus kolmandal trimestril (+10kg). Lisaks koogikestele, küpsistele, küpsetistele ja igasugustele saiakestele sõin suuuuurima isuga augustis-septembris ka hooajalisi puuvilju. Minu lemmikuteks olid esiti nektariinid, siis maalt toodud ploomid ja nüüd õunad. Nii kummaline, kuidas võibki olla isu mingi ühe konkreetse puuvilja suhtes. Aga jah, ikka igasse päeva mahtus lisaks puuviljadele ka midagi jahust ja magusat.

Mis need kõrvetised veel on?

Tervis on kolmandal trimestril jätkuvalt hea olnud ja mingeid erilisi vaevusi ei ole ma küll kogenud. Aeg-ajalt on olnud ebamugavust aga see pole kuigi kaua kestnud. Selle suure palavaga, mis meil augustikuus oli, oli küll raske toime tulla …. hingata oli vaevaline, liikuda samuti, magada ei saanud ja üleüldse kuidagi ebamugav oli igatepidi olla (ma usun, et ka mitterasedatel). Tekkis väsimus ja alaseljavalud aga ma pean ütlema, et see oli seotud paljuski vale rühiga, sest kui ma oma kehahoiakut muutsin, kadusid ka seljavalud ja mingeid probleeme liikumisel ei olnud. Paaril korral olid jalad õhtuks paistes ja esines ka lõualuu valu aga muidu oli ikka kõik korras. Nüüd eelmisel nädalal kogesin mõnel õhtul kõrvetisi. Siiani olin ikka mõelnud, et mis need kõrvetised veel on ja kas ma tunnengi ära kui mul peaksid need tekkima. Tundsin ära küll, kuigi ei olnud neid varem ise kunagi kogenud. Kokku olen võtnud kaks Renniet ja rohkem ei ole mul neid kõrvetisi olnud ka, kuigi paljudel rasedatel on nendega palju suuremad probleemid.

Selles suhtes on mul väga vedanud, et rasedus on kulgenud normaalselt ilma igasuguste vaevusteta ja ma olen saanud elada üsnagi tavapärast elu.

Tänaseks on kõht juba nii suur, et raske on olla – õigemini kummarduda, asju maast üles võtta, lamavast või istuvast asendist püsti tõusta ja sokke jalga panna! Kõht on juba nii suur, et minu teisel trimestril suurtena tundunud rinnad on nüüd kõhu taustal üpris väikseks jäänud.

Magneesium ja vaarikalehetee

Kuu enne tähtaega lõpetasin magneesiumi võtmise, kuna see pidavat liialt emakat lõdvestama. Ma ei tea, kas võtsin raseduse jooksul liiga palju magneesiumi aga ikka veel ei tunne ma mingeid valusid või kokkutõmbeid. Jah, aeg-ajalt lööb küljele terav valu või tajun kerget päevadelaadset pakistemist aga ei miskit muud. Ma igaljuhul loodan, et kõik sujub ja kui õige aeg käes on, siis tunnen ikka sünnituse ära.

Samuti olen viimased mitu nädalat vaarikaleheteed joonud. Kuigi kuskilt olin lugenud, et vaarikalehe teed peaks raseduse jooksul vältima, sest see võib sünnitust esile kutsuda, siis minul ei ole seda mõju olnud ja ma usun, et ehk pigem aitab ta muuta emakat enne sünnitust elastsemaks, stimuleerib piima tekkimist, kiirendab ja kergendab sünnitust ning aitab peale sünnitust emakal kiiresti taastuda. Seda, et vaarikalehe tee muudab naha elastsemaks ning vähendab venitusarmide teket, seda olen ise omal nahal kogenud. Kõhul ei ole ühtki venitusarmi ja raseduse esimsel poolel tekinud venitusarmid rindadel on kõvasti tagasi võtnud – nad ei ole enam nii nähtavad ja “triibud” on praktiliselt kadunud! Seega plaanin ka kuu peale sünnitust vaarikaleheteed juua. Vaarikalehe tee kasulikkusest saab lugeda SIIN.

Raamatutarkust taga ajades

Kolmandal trimestril lugesin ma päris palju. Põhiliselt küll sünnitusega seotud raamatuid, kuid mitte ainult. Sünnituseks ettevalmistumisel olid kuidagi eriti toetavad järgmised teosed:

  • Sünnitus instinktide toel. Kuidas kuulata oma sisemist häält, Val Clarke
  • Loomuliku sünnituse teejuht, Ina May Gaskin

Veel soovitaksin omalt poolt tulevastele lapsevanematele järgmiseid raamatuid:

Suure lugemisega tekkis mingi hetk totaalne vastumeelsus raamatute osas. Mul tekkis tunne nagu kuhjaksin ma endasse pidevalt mingit infomüra, kellegi teise teadmisi ja mõtteid. Tundsin justkui oleks mul kadumas kontakt iseendaga, oma instinktidega, selle rasedusega, kõhus kasvava beebiga. Seepärast jätsin lugemisse pika pausi ja alles siis kui tundsin, et olen jälle valmis infot ammutama, võtsin ma raamatu kätte.

Nii oluline on ikka tunnetada oma sisehäält ja juhinduda sellest, mida tema sulle sosistab.

Pisike beebi ja nime valik

Käisin kolmanda trimestri jooksul kahel korral erakorralises, kuna esimesel korral (augusti keskel) tundus mulle, et ma ei tunne beebi liigutusi ja teisel korral (nädal tagasi), et tunnen neid tavalisest palju vähem ja ka tunduvalt harvemini.

Mõlemal korral kaalusin mitu päeva, kas ikka minna või mitte aga enda südamerahu taastamiseks käisin end siiski kontrollimas ja mõlemal korral oli kõik hästi.  Ainult et viimasel korral mõõdeti beebi suurust keskmisest väiksemaks (kuigi see oli normide piires). Ultraheliga ei saa tegelikult täpset kaalu mõõta, eksimisvõimalus on +/- 400g. Aga otseloomulikult tekkis mul väike ärevus, et miks beebi keskmisest väiksem on ja mis siis, kui beebi oma väiksest kaalust veel -400g pisem on?

Eks siis lapsukese sündides on näha, mis ta tegelik kaal on ja põhiline on ikkagi see, et temaga on kõik hästi ja et ta on igatepidi terve, tragi ja hästi arenenud tüdrukutirts.

Tüdrukutirtsul on nimi ka juba olemas ja see tuli kuidagi nii loomulikult. Mina pakkusin välja erinevaid tüdrukute nimesid, mis mulle meeldisid ja R siis valis selle, mis teda ka kõnetas. No tegelikult oligi ainult üks nimi, mis sõelale jäi. Seejärel hakkas mulle millegipärast veel üks nimi pidevalt pähe tulema ja sellest sai justkui iseenesest tema teine nimi.

Nüüd on veel vaja pisikest, kellele see nimi panna. 

Kõht on alla vajunud ning pisike juba septembri lõpust õiges asendis, seega any day now.

Vaata lisaks ka:

2 thoughts on “Rasedusest – minu kolmas trimester

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.