Elu kui mäng?

Eile hommikul tööle sõites vaatasin trolliaknast välja ning mõtlesin, et elu on ikka nagu üks suur mäng!

Ma ise ei ole suur video- ja arvutimängude huviline olnud, aga mõnda olen ikka proovinud ja üldiselt on mängud kaasahaaravad ning kohati isegi kerget sõlutuvust tekitavad. Ei saa lõpetada enne, kui oled järgmisele tasemele (level’ile) jõudnud ja sealt järgmisele liikunud jne.

Selleks, et mängus järgmisele tasemele liikuda, on vaja avastada kõikvõimalikke nippe ja abivahendeid, mis sinna jõuda aitaksid. Mis mäng see muidu oleks kui me ikka ja jälle ainult kõige kergemat esimest taset kordaksime?

Nii ka elus.

Ma võrdleksin erinevaid raskustasemeid mängus oma elu teadliku loomisega ja oma unistuste poole liikumisega. Ikka üks samm korraga erinevaid tasemeid ja kogemusi läbides vajalike oskuste ning teadmistepagasiga.

Selgituseks lisan siia katkendi Maria Nemeth’i raamatust “Eluenergia valitsemine – lihtsad sammud särava elu poole”

Särav – valgust eritav, imekspandavalt ere, innustav, kiirgav, sädelev, jalustrabav, hiilgav.

Meie kogemus on särav mitte siis, kui me mõtleme oma elu elamise peale, vaid kui me oleme füüsiliselt üleni reaalsuse meelevallas. Sära peegeldavad kogemused põhinevad selguse, sihikindluse, kerguse ja armulikkusega tehtud tegudel. Selguse all mõistan ma tõeliselt tähtsa nägemist ning mängimist väärt mängu ja seda õigustavate eesmärkide loomist. Sihikindluse all pean silmas oma energia ja tähelepanu suunamist südamelähedase saavutamise poole. Kerguse puhul mõtlen ma julgusele minna oma unistuste poole püüeldes kaugemale kui tavaliselt – kerge elegantsi, mitte raske pingutusega. Armulikkus tähendab alati tänulik olemist ja vaimsete põhimõtete kasutamist, nõnda oleme kogu aeg teadlikud, et kõik on hästi.

Sära – seda tasub rõhutada – on selgus, sihikindlus, kergus ja armulikkus tegutsemises. Seda ei saa esile kutsuda psühholoogilise pilguheidu ega analüüsiga. See on värske. Sära ei kammi juukseid, vaid laseb elutuulel neid vabalt sasida.

See katkend kõnetas mind nii sügavalt, et mul tõusid seda lugedes lausa ihukarvad püsti. Särava elu kontseptsioonist inspireerituna olen otsustanud elu mängelvamalt elada ja 2016-2017 end täiendavalt harida ning omandada oskused ja kogemused, mis mind järgmisele tasemele, ikka oma südamesoovidele lähemale, aitavad. Sest tõepoolest, kui me ei liigu edasi, tammume me paigal – ikka sel samal tasemel, oma turvatsoonis.

One thought on “Elu kui mäng?

  1. Aitäh selle inspireeriva jutukese eest. Ma lugesin seda katkendit ja mulle nii meeldis lause “…kui me oleme füüsiliselt üleni reaalsuse meelevallas.” Ehk me tõesti elame, teeme ja tegutseme rõõmsas olekus oma unistuste elu loomise suunas. Ükski mugavustsoon ei ole sellest olemisest magusam, kes korra proovinud sellist elamisviisi 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.