Sellel nädalal vaatasime, mida oma elus muuta soovime. Ja tundub, et üheks suureks sisemiseks käivitajaks muutuste teel on rahulolematus. Aga nagu ma ka enda puhul olen märganud, siis kui me ei teadvusta oma rahulolematuse põhjuseid, ei saa me ka midagi muuta ning pikaajaline rahulolematus võib olla vägagi väsitav ja rusuv. Loomulikult on olukordi, kus muutus on põhjustatud mingist meist sõltumata sündmusest või olukorrast ja tavaliselt toob see kaasa ka suurt segadust (näiteks koondamisteade). Aga mulle tundub, et üldiselt tekib soov muutuse järele siiski rahulolematusest.
Kuidas aga vaadelda oma rahulolematust end ja teisi süüdistamata, kritiseerimata ja enda ning teiste vastu leebe olles?
Mind ennast kõnetas kõige enam sellel nädalal järgmine küsimus:
Kas ma tegelikult ka pean midagi muutma või pean ma hoopiski muutma oma suhtumist sellesse asjasse, mida ma muuta tahan.
Mind kõnetas see väga, sest alles aasta tagasi olin olukorras, kus püüdsin muuta oma suhtumist tööasjadesse. Tegelikult ma isegi ei suutnud üritada ja ma tundsin ennast sellepärast nii halvasti. Praegu sellele olukorrale tagasi vaadates tundub mulle, et suhtumise muutmisest ei oleks tolles olukorras kasu olnud, vaja oli olukorda muuta.
Täna seisan ma silmitsi iseendaga suhtes, kus ma tahaksin teatud asju muuta aga ma tean, et tegelikult peavad need muutused aset leidma kõigepealt minus eneses.
Selle nädala küsimused olid üsna lihtsad aga need vastused, mis minu seest tulid, olid ja on minu jaoks väga isiklikud. Ma polnud kindel, kas jagada seda kõike või mitte. Oleme ju üldiselt harjunud jagama vaid rõõmu, toredust ja kõike ilusat oma elus. Aga elul on ka teine pool ja selle varjatuma poole auks ma siiski jagan kõike seda, mis mind haavatavaks teeb, ilma ilustamata ja ilma filtrita. Märksõnadena, ilma kontekstita.
Siin siis selle nädala mõttekohad sisevaatluseks:
Mis mind koormab, mulle muret valmistab; mis on minu elus hetkel rasket, mis mind rusub?
- rahaline olukord
- teadmatus (või on see otsustamatus?), mida oma eluga peale hakata
- enesekindluse puudumine
Mida soovid radikaalselt oma elus muuta?
- oma keha (rohkem enesearmastust, palun)
- liikuda mõttetasandilt aktiivse tegutsemise tasandile
- rahaline olukord
- sisseharjunud negatiivsed mõttemustrid (jah, meil kõigil on need olemas!)
Millest olen ma viimasel ajal enamal kui kolmel korral kurtnud?
- suhted
- tööandja- ja töötajavaheline dünaamika, ebaõiglus
- tervis
- keha ja kehakaal
- saamatus
Mida ma sooviksin, et ei peaks enam mitte kunagi tegema?
- ülesöömine
- kurtmine
- ülemõtlemine ja muretsemine
- enda unarusse jätmine, enda eest mitte hoolitsemine
- kristiseerimine
Mida olen väsinud tundmast? Mis mind paneb selliselt tundma?
- ma pole piisav/ piisavalt hea
- olen ülekaaluline
- ma pole armastusväärne
- ärevus
- haletsemine
- ei tunne ennast naiselikuna
Mis mind paneb selliselt tundma? Väga erinevad olukorrad, mittetoetavad harjumused, aegunud uskumused aga selle kõik saab taandada enesearmastusele, endaga läbisaamisele.
See ei olnud tegutsemise nädal, pigem selline seedimise ja teadvustamise nädal.
Paralleelselt toimusid ka muud asjad minu elus, mis kõiki neid mustreid veelgi enam esile tõstsid ja võimendasid. Et mulle ikka korralikult kohale jõuaks, millistele asjadele peaksin tähelepanu pöörama ja milliste muutuste suunas liikuma.
Ma imestasin selle nädala harjutusi tehes kui lahja see on – ei mingeid emotsioone ega sügavaid taipamisi. Aga nüüd, seda postitust kokku pannes ja kõiki neid asju uuesti läbi kirjutades, hakkasin nägema mustrit – seda, milliseks ma oma reaalsust praegusel hetkel loon, iga päev ja iga hetk, iga oma valikuga.
Pean tunnistama, et ei ole sugugi kerge otsa vaadata iseendale ja oma elule nii nagu see päriselt on end kritiseerimata ja halvustamata. Ikka kipuvad ligi mõtted, et miks ma pole ikka veel mingite asjadega tegelnud, kuigi olen juba pikemat aega muutust selles osas oma ellu soovinud.
Nägin neid mustreid nii selgesti. Ja see oli natuke valus.
Valus just sellepärast, et kõik need asjad, mida hetkel muuta tahaksin sõltuvad otseselt minust endast – minu harjumustest, minu mõttemustritest ja uskumustest. Ma ei süüdista kedagi teist, vaid võtan vastutuse olukorra eest. Jah, mina loon ise oma reaalsust ja kui ma ei ole mingite aspektidega oma elus rahul, siis põhjusi otsin ainult iseenda seest.
Raske on tunnistada rahulolematust, sest see tähendab, et midagi tuleb teha teisiti, otsustada teisiti, muuta. Kui kõik on “hästi” siis ei pea ju midagi muutma hakkama, või vähemalt nii me endale sisendame. Tegelikult oleneb ka sellest, mis selle “hästi” all peidus on.
Danielle Laporte “Free and Clear” programm on juba poole peal aga kui soovid sellega liituda, siis saad seda veel teha -> www.daniellelaporte.com
- Originaalpostitus: What needs to change
- FB live video: What needs to change
Muutuste teemal, küsin ka sinu käest kaunis hing – milliseid muutusi sina oma elus hetkel kõige enam soovid ja vajad?
Kõike kaunist sulle ja helgust!