PEAKS või EI PEAKS?

Hiljuti kuulsin ühes Teal Swan’i videointervjuus, et kõige suurem piin inimese jaoks on see kui ta tunneb, et miskit PEAKS tema elus olema teisiti:

  • PEAKS olema nii nagu hetkel ei ole
  • EI PEAKS olema nii nagu hetkel on

Jäin sellele lausele pidama. Mõtisklesin. Tõmbasin paralleele oma eluga. Ja tundub, et see tõepoolest nii on.

Miks ma sellele mõtlema jäin? Sest just paar päeva tagasi hakkasin end teatud olukorras teistega võrdlema ning tundsin, et ma ei olegi nii ilus, tark ja osav kui teised ja tundsin end selle pärast kole kehvasti, sest ma ju PEAKSIN olema vähemalt sama ilus, tark ja osav kui teised!

Ja siis läks asi veelgi hullemaks!

Hakkasin mõtlema, et ma EI PEAKS end teistega sedasi võrdlema ja ennast selle pärast halvasti tundma! Selle asemel PEAKSIN hoopis olema enesekindel ja arukas ja mida kõike veel …  tõepoolest, täielik piin!

Tegelikult ei pruugi tegu olla enesevõrdlemisega, mis tuleb madalast enesehinnangust – see võib olla mistahes olukord, kus me tunneme, et olukord või see, mida me tunneme PEAKS OLEMA TEISITI. Kui keegi meie lähedastest sureb ära, kui me jääme raskesti haigeks, kui meie partner petab või jätab meid maha, kui keegi ütleb meile halvasti või ei hinda meid, kui me tunneme süüd või seda, et meile on tehtud ülekohut vms.

Õnneks on mündil ka teine pool.

Jäin korra veel mõtlema, et kui ma tean, mis mind “piinab”, siis selle vältimiseks peaksin käituma täpselt vastupidiselt. Kas see tähendab siis seda, et ma peaksingi end teistega võrdlema ning siis ennast halvasti tundma? Justnimelt!

Kui ma aktsepteerin seda, mis on, siis avaneb mul võimalus küsida endalt  – miks ma tunnen seda, mida ma tunnen. Ja sellest sünnib omakorda teadlikkus.

Teadlikkus, et kõik see, mis mind käivitab – peegeldab tegelikult mind ennast.

Ma tahan olla sama ilus, tark ja osav kui teised, sest ma hindan neis seda ehedust, julgust, avatust, oskust nautida elu, käia oma teed, olla õnnelik ja kõike muud, millest tunnen enda puhul puudust. Tegelikult on aga kõik see minus juba olemas, olen vaid teelt kõrvale kaldunud ning see “PEAKS TEISITI OLEMA” olukord tuletab mulle seda lihtsalt meelde. Vot!

Millised on sinu mõtted ja kogemused antud teemal ning kuidas oled suutnud “PEAKS TEISITI OLEMA” olukordadega toime tulla?

4 thoughts on “PEAKS või EI PEAKS?

  1. Enda teistega võrdlemine on üks tõeline piinarikas tegevus, väga tuttav tunne. Kuid nagu sa väga õigelt märkisid, on kõik see väline meie sisemise maailma peegeldus ja inimesed meie ümber meie peeglid. Tavaliselt nad peegeldavad neid aspekte, millega me enda elus rahul ei ole. Tõeliselt hea allikas, kust saada teada, mida sa siis tegelikutl tahad. Üldiselt tahadki midagi sellist, mis esmapilgul haiget teeb, vahest mitte samas vormis ja samal viisil. Tegelikult on täitsa hea tunda, et nüüd peaks midagi teisiti olema, sest see tõmbab meid käima ja paneb meid liigutama oma tegelikut unistuste ja südamesoovide poole 🙂 Ma lugesin eile ühest raamatust nii head lauset, et see jäi kummitama, ja see sobiks ka siia: “No life, no matter how successful and exciting it might be, will make you happy if it is not really your life.” Jaksu sulle eneseotsingutest!

    1. Oi Anu, see lause on tõesti nii õige! Ja kui kuskil raamatus niimoodi kirjutatatkse, siis ma tahaksin kohe seda raamatut lugema hakata! 🙂 Kas sa saadaksid mulle palun selle raamatu info saata või siinsamas jagada? Suured tänud juba ette ära! 🙂

    1. Super! Suured tänud sulle 🙂 Panen just oma raamatute nimekirja siin kokku ja usun, et see raamat leiab ka tee minuni! the heroic quest is about saying ‘yes’ to yourself

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga