Roheväljakutse 8. päev – täitsa metsas päev

Ma ei ole kunagi suur metsas käija olnud aga mind tõmbab see rahu, vaikus, värske õhk ja ürgne loodus. Metsal kohe on teistsugune, hästi maandav ja kohaletoov energia. Egas Valdur Mikita ilmaasjata ole öelnud, et metsa tuleb hoida nagu pereliiget, sest sellest sõltub meie vaimne tervis.

Metsas on väge ja võimalus olla sina ise.

Aga ütlen ausalt, et minu süda valutab Eesti metsade pärast. See, mis meie riigis toimub, ei ole normaalne.

Jagan siinkohal lõigu metsa kohta roheväljakutse teemapäeva taustakirjast:

Mets on oluline looduskooslus. Mets on oluline elupaik paljudele loomaliikidele ja meil siin Eestis on vedanud, et meie metsades elavad sellised suurimetajad nagu karu, hunt ja ilves, keda paljudes teistes Euroopa riikides enam ei leidu või on neid seal niivõrd vähe, et nad on looduskaitse all. Hoides metsasid, aitame säilitada ka sealseid elupaiku.

Maastikuökoloog Anneli Palo sõnul on metsaökosüsteemi toimimiseks ja metsaelustiku säilitamiseks oluline puude vanuseline mitmekesisus – et metsas kasvaksid ühel ajal nii noored, keskealised kui ka vanad puud. Kui selliseid metsi on vähe, surevad teatavaid elupaiku asustavad liigid lõpuks välja.

Näiteks põlismetsade liigi lendorava käpp käib hetkel halvasti – tema leviala on järjest kahanenud ning teda ähvardab väljasuremine. Lendorav elab haava-kuuse põlismetsades ja teeb oma pesa puuõõnsustesse, sellised õõnsused tekivad tavaliselt aga ainult vanades metsades. Praegune metsa raieintensiivsus on kõigi aegade suurim ja põlismetsi on teadlaste sõnul alles jäänud vaid 1,5–2%, mida on väga vähe.

Kuna puud kasutavad kasvamiseks ja biomassi tootmiseks õhus leiduvat CO2, siis on nad olulised süsinikusidujad. Seega suurendab metsade hävitamine Eesti niigi suurt süsiniku jalajälge, mis omakorda kiirendab kliima soojenemist.

Levinud on väide, et kui metsa ei raiu, mädanevad puud ära ja mets läheb raisku. Aga mädanemine ehk lagunemine ongi looduses loomulik protsess, mille käigus lähevad vanasse puusse seotud toitained ja muud ühendid uuesti ringlusesse. Lagupuit on looduse loomulik osa ja kuigi see tundub surnud olevat, on see elust tulvil, pakkudes elupaiku ja toitu arvukatele putuka-, seene- ja samblikuliikidele.

Mets ei ole lihtsalt palgikogu, taastuv ressurss, mida rahaks teha. Aga miks me siis ei näe seda ilusat ja väärtuslikku metsa tervikliku ökosüsteemina nende puude taga?

Miks on Eesti riigis lubatud väänata metsastatistikat, ületada raiemahtusid, rikkuda säästva metsanduse põhimõtteid? RMK silmis ei oma tähtsust, kas tegu on kaitsealaga, vääriselupaigaga, loodusliku pühapaigaga, hiiega jne – kõik on lubatud ja kui juba raiumiseks läheb, siis võib kindel olla, et tehakse lageraie. Miskit pole püha.

See, et metsa on vaja uuendada on täielik ajupesu!

Kuidas see mets siis enne meid tuhandeid aastaid väga edukalt hakkama on saanud? Miks kaovad looma-, linnu-, taime- ja putukaliigid? Ma pakun, et üheks oluliseks põhjuseks on see, et neil lihtsalt pole enam kuskil elada. 

Lendorav Eestis või orangutang Indoneesias … mõlemad on väljasuremisohus tänu nende elupaikade (metsade) hävitamisele inimese poolt.

Käisin eelmisel neljapäeval Draamateatris vaatamas lavastust “Metsa Forte”, mis räägib ühe perekonna lugu. Siin on selle tüki ametlik tutvustus:

Vabariigi aastapäevaks tuleb vanavanemate juurde pere kokku ning ootamatult selgub, et noored soovivad pere metsas teha lage… s.t uuendusraiet. Järgneb suur tüli, mille käigus püütakse aru saada, mis selle Eesti metsaga õigupoolest toimub. Vähe sellest, et perekonnas on kõigil oma arvamus, kaasa hakkavad rääkima kõik metsadebati osapooled: ökoloogid, looduskaitsjad, metsandusteadlased, keskkonnaministeeriumi ametnikud jne.

Minu meelest oli etendus väga tõetruu ja elust enesest ning kui lavale tulid puukallistajad lauldes väelaulu “kõndiv tamm” siis kogesin äratundmist – ma olen üks nendest! Eelmise aasta lõpus käisin isegi (täiesti impulsi ajel muide) kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) korraldatud meeleavaldusel. Ma pean tunnistama, et käisin rongkäigu ajal enamuse ajast nutuvõru suu ümber, sest pisar tahtis kogu aeg silma tikkuda – kuidagi nii võimas aga samas ka kurb oli olla. Nii palju tuttavaid nägusid ja nii palju inimesi, kes hoolivad – see tegi härdaks. Ühesõnaga, mid need metsateemad puudutavad ja väga.

ÜLESANDED

1. Rohedetektiivid avastama

Kahjuks metsa ega mingit uut parki ma täna avastama minna ei jõudnud. Käisin Kadriorus jalutamas ja ilus oli .. märkasin erinevaid liike noori ja vanu puid, põõsaid. Natuke isegi kahju, et seal nii vähe neid puid on. Selles mõttes meeldib mulle Kalamajapark palju rohkem. Aga kindlasti võtan ette veel paar metsaringi enne kui pisike siia ilma sünnib, sest ma lausa jumaldan sügisest metsa – see on nii ilus ja nii võluv oma lõhnade ja värvidega.

2. Kas tunned linde?

Kuna roheväljakutse toimus kevadel, siis praegusel ajal väga linde ei sirista meil maal ja metsas. Pigem valmistuvad osad linnud juba rändeks ja nende huikeid on ikka siin-seal kuulda. Lindudest tunnen laulu järgi ära metsvindi, rähni, sookure aga ei rohkemat. Samas linnulaul mulle väga meeldib ja kunagi algklassides käisin isegi mingil olümpiaadil, kus pidi linde visuaalselt ja laulu järgi ära tundma. Vot siis, olid ajad!

3. Mina ja mets

Mets on minu jaoks püha paik, mis toetab, laeb ning maandab. Ma üldiselt käin metsas harva aga kui ma käin, siis naudin seda täiel rinnal – seda mõnusat lõhna, neid imelisi helisid (olgu tegu kas praksuva oksaga jala all, linnulaulu või tuuleiiliga, mis puude latvades mängib) ning loomulikult looduse ilu, seda rohelust ning neid erinevaid värvitoone. Mets on minu jaoks nagu teraapia.

4. Vaata kahte videot ja vasta küsimustele

Vaatsin ära kaks lühivideot (jagan siin vaid ühte nendest) ja vastused küsimustele on järgmised:

  1. Mets katab meie maakerast 30%;
  2. Metsade kao põhipõhjused on – põllumajandus, puidu- ja paberitööstus ning linnastumine;
  3. Kuidas mina oma käitumisega olukorda parandada saakisn:
      • istutada puid
      • kasutada vähem pabertooteid
      • vähendada lihatarbimist
      • vältida palmiõli sisaldavaid tooteid

Aga mida veel saaksime koos, nii mina kui ka sina, metsa heaks ära teha?

  • Hoida oma mets alles. Ei tasu järele anda metsafirma müügimeestele, kes mõjutavad meid metsa või raieõigust müüma.
  • Viia ennast kurssi raienõuetega, et märgata metsas käies, kus neid rikutakse. Probleemi korral peaks alati helistama kas Keskkonnainspektsioonile (telefonil 1313) või EMA valvetelefonile (56711615).
  • Liituda organisatsioonidega, mis tegelevad metsaprobleemide lahendamisega või vähemalt aktiivselt toetada nende tegevust. Sellisteks organisatsioonideks on: 

Ole aktiivne kodanik, sest sinu panusest sõltub see, kas järeltulevatele põlvkondadele pärandatakse hea elukeskkonnaga maa, kus on meeldiv elada.

Alustuseks võiksid anda oma allkirja algatusele “Lageraied Ajalukku”, saad seda teha SIIN kuni 31.12.2018.

Anna oma allkiri, et Eesti Metsa Abiks MTÜ saaks teha kollektiivse pöördumise Riigikogule, lõpetamaks riigimetsades lageraiete ainuvalitsuse ja asendamaks need säästliku, metsa ökoloogiliste, sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste väärtustega arvestava majandamisega.

Lisan siia lõppu ka Indiaani vanasõna, mida alles paar postitust tagasi kasutasin aga mida on paslik taas jagada:

Me ei päri Maad mitte oma esivanematelt, vaid laename seda oma lastelt. 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.