Roheväljakutse 4. päev – teadlik toitumine

Tänase päeva teemaks on teadlik toitumine. Me sööme iga päev mitu korda päevas aga üldiselt ei jää me kuigi sageli mõtisklema selle üle, milline keskkonnamõju on igal meie toiduampsul.

Täna on see päev kui roheväljakutse pöörab tähelepanu just sellele – toitumisele ning selle erinevatele keskkonnamõjudele.

Ülesanded:

1. Toidukilomeetrite arvutamine

Valisin toidukilomeetrite arvutamiseks oma tänase hommikusöögi – see koosnes singiomletist ning tomati ja avokaado viiludest + kohvi.

Toidukilomeetreid aitab kergelt arvutada:  http://www.foodmiles.com/ ning seal on ka näha  transpordil vabanenud CO2 hulka.

Siin siis minu hommikusöögi toidukilomeetrid ja CO2 saaste:

  • Kanamunad (Eesti) – 0km
  • Sink (Eesti) – 0km
  • Tomat (Eesti) – 0km
  • Avokaado (Peruu) – 11 821 km ning 2645 kg CO2
  • Kohv (Braziilia) – 10 568 km ning 2364 kg CO2

Kindlasti on ka Eesti toiduainetel oma kilometraaž ning transpordil vabanenud CO2 hulk aga võrreldes kaugelt imporditud toiduainetega on see vast minimaalne. Eesti on ju nii väike võrreldes teiste riikidega.

Siiski, ühe hommikusöögi toidukilomeetreid tuli kokku: 22 389 km ja CO2-te 5009 kg. Selle saaste neutraliseerimiseks peaksin istutama 179 puud.

See paneb ikka mõtlema küll aga kas see ka minu toitumisharjumusi muudab? Vaevalt. Ma armastan ikka kohvi juua ja mulle meeldib väga avokaado. Loomulikult eelistan ma võimaluste piires kodumaist aga kuna siin banaanid, avokaadod ja mangod ei kasva, siis aeg-ajalt ikkagi tarbin neid tooteid ja tegelikult ei mõtle sellele, kui kaugelt need siia Eestisse jõudnud on. Eriti talvisel ja kevadisel ajal, kui Eestis kasvatatud toitu poeriiulitel ning turulettidel napib.

2. Kohaliku toidu päev

Seda ma täna täismahus ei rakendanud, kuigi eksperimendi mõttes oleks teinekord täitsa huvitav proovida teha üks päev, kus tarbin ainult eestimaist toitu. Küll aga käisin täna turul ja ostsin kodumaist veiseliha ning võrgutäie Kuldrenetti. Sellega olen ma küll nõus, et kohalik ja hooajaline puu-, juur- ja köögivili maitseb imeliselt. Kohe nagu päris toit ma ütlen!

3. Toiduraiskamise test

Eesti kodumajapidamistes tekkinud toidujäätmetest üle kolmandiku (36%) moodustab toidukadu. Rahaliselt on see ligikaudu 120 eurot aastas (lastega leibkonna puhul isegi ligi 200 eurot aastas). Eesti kodumajapidamised kokku viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 63 miljoni euro väärtuses toitu. Kodumajapidamistes tekitatud toidujäätmete ja toidukao kogus on võrreldes teiste toiduahela osapooltega kõige suurem. Samas on võimalik kodumajapidamistes raisatud toidu kogust oluliselt vähendada. Seetõttu mängivad kodumajapidamised olulist rolli nii toidujäätmete kui ka toidukao vältimise ja vähendamise edendamisel.

– www.tarbitoitutargalt.ee/kodule

Et teada saada, kui teadlikud minu harjumused on seoses toiduraiskamisega, siis tegin testi: http://tarbitoitutargalt.ee/test/

roheväljakutse - teadlik toitumine
Toiduraiskamise testi tulemus.

 … ja sain teada, et saaksin tegutseda veelgi nutikamalt toiduraiskamise vältimiseks. Mulle meeldis see, et testi tulemuste juures on ka viide Tarbi Toitu Targalt kodulehele (millest ma ei olnud varem üldse teadlik), kust saab häid nõuandeid ja näpunäiteid selleks, kuidas vähendada kodus tekkivaid toidujäätmeid. Samuti on seal retseptikogu, kust saab vajadusel inspiratsiooni kodus kokkamiseks.

4. Lihavaba päev

Nagu teises ülesandes mainisin, ostsime turult liha ning lihavaba päeva teha ei õnnestunud. Küll aga on lihavabad päevad meie peres pigem normiks kui erandiks. See-eest sööme me teisi loomseid tooteid üsna regulaarselt. Põhiliselt siis muna, juustu ja võid, piimatooteid eriti ei tarbi aga aeg-ajalt siiski ostame ka piima ja jogurtit, vahel hapu- või vahukoort. Kana ja kala leiavad ka tee meie toidulauale. Samas, kui ma tahan mingit uut ja põnevat retsepti katsetada, on selleks sageli just mingi vegantoidu retsept, aga mitte alati.

Olen hakanud koguma oma lemmikretsepte ka siia blogisse, neid näeb menüüs retseptide alt -> SIIN.

Toitumise teemad on väga põnevad ja tegelikult on väga huvitav ka see, kuidas toitu kasvatatakse ning millised on erinevate põllumajandusviiside mõjud toidu kvaliteedile, inimese tervisele ning keskkonnale üldiselt. Või näiteks see, mis vahe on mahepõllumajandusel, biodünaamilisel põllumajandusel ja intensiivpõllumajandusel … ma ei tea aga mulle tundub, et äkki olin oma eelmises elus maa-harija? 🙂

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.