Roheväljakutse 3. päev – mikroplast

Tänase roheväljakutse teemaks on mikroplast. Ühest küljest tundub tühise teemana, millest väga ei räägita (vähemalt Eestis mitte) aga samas on uuringud näidanud, et suur osa maailma joogiveest on saastunud väikestest plastosakestest, samuti leidub seda hulgaliselt õhus ja inimeste kodudes (LINK). Nii, et tegelikult ei olegi nii väheoluline teema.

Plastik on tänapäeval üks levinumaid materjale: me kasutame seda igapäevaselt riideid kandes, arvuteid ja telefone käsitledes, toiduaineid ostes ja paraku ka süües. Suur osa meie kasutavast plastist jõuab aga keskkonda ja seda selliste teede kaudu, mille peale ei pruugi tullagi – riideid pestes, kosmeetikat kasutades, jalgpalli mängides, autoga sõites, värvimistöid tehes ja mitmeid muid teid pidi. Silmale nähtamatuid plastosakesi (mikroplasti) leidub tänaseks nii õhus, kui vees ja üle maailma. 

– Öökulli akadeemia. Mikroplastik: salakaval pahalane -kas lahendamatu või lahendatav probleem?

Miks on mikroplastik kahjulik?

Mikroplasti väiksus teeb plastosakese teiste kemikaalide, aga ka näiteks tõvestavate mikroobide sidujaks ja kandjaks nii keskkonnas kui ka allaneelamisel organismides, sh. inimeses.

Kui sööme mikroplastist saastunud mereande, siis imepisikesed plastosakesed imbuvad läbi sooleseinte meie vere- ja lümfiringesse ning sealt edasi kudedesse ja teistesse organitesse. Kahjuks ei ole teaduslikult veel kindlaks tehtud, mis on selle kõige tagajärjed. Selge on aga see, et need ei ole positiivsed. Aluseks võib võtta teadmise, et plasti lagunemise protsessis vallanduvad plasti koostises olevad mürgised komponendid nagu näiteks hormoonsüsteemi kahjustavad ftalaadid.

Samuti soodustab mikroplasti saaste meie meredes ja ookeanides võõrliikide ja patogeenide levimisele üle terve maakera kujutades selliselt suurt ohtu meie planeedi ökosüsteemi tasakaalule.

Kel huvi võib vaadata ka dokfilmi “Kadunud plasti saladus” (Oceans: the Mystery of the Missing Plastic, Prantsuse 2016).

Nii, et mikroplast on tegelikult väga oluline teema, millele oma igapäevaelus tähelepanu pöörata ja mul on hea meel, et roheväljakutse raames on üks päev pühendatud just mikroplasti teemale.

Tänase päeva neljast ülesandest tegin kaasa vaid kaks:

1. Otsi mikroplasti – uuri enda igapäevaseid hügieenitooteid (nt. hambapasta, näokoorija, dušigeel vms) ning vaata, kas nende seas on mikroplasti sisaldavaid tooteid.

Sildil või pakendil võivad olla sellised märksõnad nagu microbeads või microgranules. Samuti vaatasin, et seal ei leiduks järgmisi koostisosi:

  • Polyethylene
  • Polypropylene
  • Polyethylene-terephthalate
  • Nylon-12
  • Nylon-6
  • Polyurethane
  • Acrylates Copolymer

Teadsin, et minu kosmeetika ei sisalda mikroplasti, kuna kasutan ainult looduslikke hügieenitooteid, mis üldjuhul soetatud ka looduspoest/ökopoest. AGA otsustasin siiski üle vaadata kodus leiduvad šampoonid, hambapastad ja kreemid. Mul on hea meel teatada, et meie pere hügieeni- ja kosmeetikatooted ei sisalda mikroplasti. Küll aga ei saa ma väita, et ma pole kunagi selliseid tooteid kasutanud. Kahjuks olen küll – ammu-ammu, kui olin veel teismeline, kasutasin minagi mikrograanulitega näopuhastusvahendeid, šampoone, dušigeele, jalakoorijad jms. ning üleminek looduslikele hooldustoodetele toimus tasa ja targu, võttes aega aastaid! Võib öelda, et päris lõplikult läksin üle loodustoodetele u. viis-kuus aastat tagasi.

Kuna meil kodus ei olnud mikroplasti sisaldavaid hügieenitooteid, siis teist ülesannet ei saanud ma täita. Selleks oli nimelt mikroplasti eksperiment – eraldada hügieenitootest mikroplast. Seega läksin kohe edasi kolmanda ülesande juurde.

3. Uuri oma riiete koostist

Viimaste aastate jooksul olen üldiselt püüdnud osta võimalikult naturaalsetest materjalidest riideid – puuvill, lina, vill jne. Mitte selle pärast, et ma mikroplastist ja mikrokiududest väga teadlik oleksin olnud, aga sünteetilised materjalid lihtsalt ei hinga minu seljas ning on naha vastu sageli väga ebameeldivad.

Ma ei suuda kanda riideid, mis on seljas ebamugavad – ajavad sügelema ja panevad higistama.

Millised on siis need materjalid, mida ma hea meelega kunagi selga ei paneks?

Ikka need sünteetilised – nt. polüamiid/nailon, polüester, akrüül, elastaan/ Lycra. Mõni neist võib ju tunduda väga mõnus ja pehme aga seljas kandes oma keha ikka ära ei peta.

Sünteetilisest materjalid on looduslikega võrreldes kordades odavamad ning on oma olemuselt lihtlabane plast. Sünteetliste materjalide riidekiud on samuti plast – mikroplast, mis looduses kunagi ei lagune ja loodusesse jõuavad need mikrokiud sünteetilisi riideid kandes ning neid pesumasinas pestes. Näiteks 6kg polüestrist materjali pesemisel vohab igal pesukorral pesuveega minema üle 490 000 mikrokiu, sama koguse akrüüli pesemisel lausa üle 728 000 imepisikese mikrokiu.

No vot siis.

Aga vaatasin siis põgusalt oma riidekapi üle ning tõepoolest, leidus päris mitmeid riideesemeid, mille koostises olid sünteetilised materjalid. Polüestrist rinnahoidjad, erinevad kudumid, mis sisaldavad põhiliselt akrüüli ja viskoosi, kuid samuti ka puuvilla, mõnes oli natuke  naturaalset villa aga ka polüamiidi.

T-särgid on mul vist praktiliselt kõik puuvillased, kleidid ka kas puuvillased või linased aga spordi-, sügis- ja talveriietest ma rääkima ei hakka. Üldse on raske leida endale mõnusaid ja ilusaid riideid, mis oleksid naturaalsest materjalist, hingavad ning naha vastu sõbralikud. Võib-olla ma ei ole väga otsinud? Kui oskad mõnda naturaalsete riiete brändi või poodi soovitada, siis anna kommentaarides märku. Suured tänud juba ette ära! 

Kuigi minu pesumasin peseb enamuses siiski puuvillaseid asju, ei oska ma adekvaatselt hinnata, kui palju konkreetselt mikrokiudusid pesu pestes tekib, sest mingid ebemed on ikka aga kas need just mikrokiud on? Ma ei tea.

Roheväljakutse soovitab sünteetiliste riiete pesuks GuppyFriendi– mikroplastkiusid püüdvat pesukotti – sellist, mis ei lase mikrokiusid pesuveega kanalisatsiooni ja sealt edasi meie veevarusid reostama. Samas minimalist minus ei taha justkui veel üht asja osta, milleta võiks ju põhimõtteliselt ka hakkama saada. Pigem panustaksin veelgi enam naturaalsetest materjalidest rõivaste ostule.

Viimaseks ülesandeks oli jagada tee-ise kehahooldustoote retsepti.

Selle ülesande jätsin tegemata, kuna ma ise tavaliselt kehahooldusvahendeid (nt. hambapasta, kehakreem, nahakoorija või deodorant) ei tee, seega pole mul ka mingit retsepti jagada.

Mikroplasti teema lõpetuseks tahtsin jagada, et plastik (sh. mikroplastic) on üks väga-väga oluline teema tänapäeva kontekstis. See mõjutab meie tervist, meie keskkonda ning meie planeedi ökosüsteemi tervikuna. Seda on kõikjal meie ümber ja liiga suurtes kogustes. Alati ei ole seda võimalik vältida aga seal kus on, saame plastikust kas päris ära öelda (kilekotid, joogikõrred, plasttopsid, liigne pakend jne.) või valida selle asemel hoopis naturaalse alternatiivi (nt. klaas, metall, keraamika, paber-papp, naturaalsest kiust rõivaesemed jne).

Mind pani tänane päev mõtlema, kui reostatud meie keskkond ikka on, sest õhus ja vees on nii palju (mürgiseid) osakesi, mida me palja silmaga ei näe aga mis mõjutavad meid sellest olenemata. Ühest küljest on see natuke hirmutav aga teisest küljest ka väga motiveeriv ja mõtlemapanev – kuidas saaksin veel paremini oma igapäevaseid valikuid teha, kuidas ma saaksin midagi oma elus ja ka maailmas üldisemalt muuta …

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga