Roheväljakutse 6. päev – pakendivabam elu

Pakendivabam elu on minu kõige lemmikum roheväljakutse päev! See kõnetab mind rohkem kui teised teemapäevad ja mul on sellega ka kõige enam isiklikus elus kokkupuudet ja kogemust olnud.

Ma ei ela kaugeltki mitte pakendi- ega jäätmevaba elu aga mind tohutult inspireerib see, kui ma saan kasvõi natukene oma tekitatavaid jäätmeid vähendada.

Keskmine eestlane tootis 2016. aastal 376 kilo olmejäätmed. Seda on ju peaaegu nelisada kilo inimese kohta! Mahu poolest moodustavad eestlaste kodumajapidamise jäätmetest kõige suurema osa just pakendid ja selle teadmiseks ei ole vaja isegi mingit uuringut. Omast kogemusest võin rääkida, et kui varem viisin prügi nii kaks-kolm korda nädalas välja, siis peale pakendite sorteerima hakkamist teen seda vaid korra kuus!

Pakendivabama elustiili aluseks on zero waste (jäätmevaba) liikumisest tuntud viie R-i põhimõte :

  1. refuse – keeldu
  2. reduce – vähenda
  3. reuse – taaskasuta/korduvkasuta
  4. recycle – töötle ümber
  5. rot – komposteeri

Kõigepealt keeldu juba eos pakenditest ja muust ebavajalikust nt. kilekottidest, ülepakendamisest, ühekordsetest toodetest, reklaamlehtedest postkastis, visiitkaartidest, tasuta nännist messidelt ja laatadelt jne.

Seejärel vähenda oma tarbimist ja väldi impulssoste, sest nende näol tarbid tõenäoliselt seda, mida sul tegelikult vaja ei ole. Vali omale multifunktsionaalsed ja universaalsed asjad ning tooted. On sul tõesti vaja munalõikurit, õunakoorijat, kirsikivi eemaldajat või küüslaugupressi? Aga kümmet erinevat seelikut? Mitut paari kummikuid?

Võimalusel taaskasuta – vaheta oma elus välja ühekordsed tooted korduvkasutatavatega. Vali näiteks korduvkasutatav – veepudel, kohvitops, kangast kandekott, menstruaalanum, riidest taskurätik, metallist joogikõrs jne.  Ja kui miskit läheb katki, püüa see kõigepealt ära parandada, enne kui otsustad uue toote ostmise kasuks.

Kui jäätmed siiski tekivad, siis töötle ümber – liigiti kogumine ja ümbertöötlusesse saatmine on vähim, mida sa oma jäätmetega teha saad.

Lõpuks komposteeri biolagunevad jäätmed (toidujäätmed, majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, toataimed ja lõikelilled, aia- ja haljastusjäätmed). Mina olen lisanud sinna ka siidist hambaniidi, paberist vatitikud ja tselluloosist nõudepesulapid (kõik naturaalsetest materjalidest ja biolagunevad tooted).

Zero waste e. nullkulu liikumise kohaselt peaks neid tegevusi just sellises järjekorras rakendama, et tekitatud aastane jäätmekogus mahuks kenasti klaaspurki.

Bea Johnson - pakendivaba elu
Bea Johnson – Zero Waste Home autor

 

“Me ei päri Maad mitte oma esivanematelt, vaid laename seda oma lastelt.”  – Indiaani vanasõna

 

ÜLESANDED

1. Ühekordsed vs. pikaajalised esemed.

Leia oma kodust kolm ühekordset eset ning leia neile võimalik alternatiiv. Alguses mõtlesin küll, et mul kodus ühekordseid asju kindlasti ei ole! Aga kui hakkasin mõtlema, siis leidsin ja isegi rohkem kui kolm. Aga siin siis need kolm ühekordset toodet, mille saaksin välja vahetada korduvkasutatavate toodetega:

  • Küpsetuspaber – me ei kasuta seda igapäevaselt aga aeg-ajalt ikka. Tundub, et silikoonist küpsetusmatt oleks hea korduvkasutatav alternatiiv.
  • Teepakid – joome härraga päris palju teed aga suurelt jaolt on tegu siiski pakiteedega. Võiksime asendada teepakid lahtiselt kaalukaubana müüdava teega. Teesõelad on meil ju täitsa olemas!
  • Ühekordsed raseerijad – saaksime need välja vahetada korduvkasutatavate metallraseeriijate vastu. See oleks eriti lihtne vahetus!

Kindlasti teeme need vahetused oma kodus ära, sest tegu on hästi lihtsate ja suurt pingutust mittenõudvate vahetustega, tuleb lihtsalt silikoonist küpsetusmatt ja metallist raseerija ära osta ja ongi valmis! Teed tuleb vast aeg-ajalt juurde osta aga kui on kindel koht, kust seda saab, siis pole ju ka probleemi!

2. Ostle pakendivabalt.

Pakendivaba ostlemine on üsna kerge kui osta juur- ja puuvilju, eriti turult! Pakendivabama päeva raames tahtsin proovida osta maitseaineid, kuna ma pole varem neid lahtiselt oma konteinerisse ostnud. Käisin Mahemarketis kuna teadsin, et neil on lahtiseid maitseaineid päris suur valik: rosmariin, pune, estragon, tüümian, basiilik, cayenne pipar, paprika, koriandri seemned, purustatud koriander, kurkum, vürtsköömen, küüslaugu pulber, must terapipar ja mingi minu jaoks eksootiline maitseaine, mille nimi mul isegi meelde ei jäänud. Ma võtsin oma taarasse tüümiani, punet, estragoni, musta pipart ja küüslaugupulbrit. Eks näis, kauaks mul neid maitseaineid nüüd jagub.

pakendivaba
Tühjad salsapurgid: enne ja pärast. Maitseainepurkidena on need igati mõnusad, kuna mahutavad palju, maitseainet saab võtta nii tee- kui supilusikaga ja riiulis ladustada on neid ka päris hea!

Hiljem kui ma Biomarketis käisin, nägin ka seal väikest valikut pakendamata maitseaineid: petersell, rosmariini, tüümian, pune, jahvatatud koriander ja must pipar. Seekord ma sealt juurde midagi ei ostnud aga petersell võiks küll minu kodusesse maitseainetekogusse kuuluda.

Biomarketist sain lahtiselt (oma pakendisse) pesuvahendit ja nõudepesuvahendit osta, nüüd peaks kohe mitu kuud, võib-olla isegi aasta lõpuni, mureta olema. Samuti ostsin kaasa muste ubasid ja kikerherneid. Jõuan ehk lõpuks ka sinnamaale, et ära proovida, kuidas keedetud kaunviljade sügavkülmutamine klaaspurgis meie pere jaoks võiks toimida.

Mida ma veel pakendivabalt ostsin?

Lisaks juur- ja köögiviljadele ostsin turult seeni ja Selverist vinegretti. Kllienditeenindaja oli nii õnnelik, et selle salati müük nii hästi läheb – ta oli kokku lausa kuus kilo vinegretti tolleks hetkeks müünud! Endamisi mõtlesin veel, et küll oleks tore kui kogu see salat sealt oma “omas karbis” ära viidi.

pakendivaba
Mustad oad ja kikerherned on minigrip kottides. Kuna mul olid need juba kodus olemas, otsustasin proovida nende mugavust kuivatatud kaunviljade ostmisel – mulle väga meeldis! Loodan, et need minigripid teenivad mind veel kaua-kaua.

Veel käisin Büroomaailmas, et osta pakendamata WC paberit. Loomulikult oli tegu suurte rullidega, mida (vist?) kontorites kasutatakse aga see oli ka ainus võimalus pakendivabalt osta. Härra tegi kodus muidugi suured silmad ja laitis selle ostu maha aga eks me proovime ja vaatame, kuidas nende suurte rullide kasutamine läheb. Muidugi oleks äge kui saaks tavapoest osta taaskasutatud paberist pleegitamata tualettpaberit pakendamata ja hea hinnaga veel peale kauba!

3. Uuri välja, kuhu saaksid oma jäätmed viia.

Meil on maja hoovis kenasti kolm konteinerit: segaolmejäätmed, paber ja papp ning biolagunevad jäätmed. Lähima Rimi juures on klaaspakendikonteiner, kuhu saame oma klaaspakendid ära viia siis kui pandipakendeid tagastama läheme.

Pakendite konteinereid on meie piirkonnas isegi kolm, kuigi kasutame põhiliselt kahte nendest. Tavaliselt viime oma pakendid ära siis kui õhtusele jalutuskäigule läheme, nii ei pea ekstra käima ning meeldiv saab ühendatud kasulikuga.

pakendivaba - pakendikonteiner
Pakendikonteiner kortermajale. Vaata lisaks: http://tvo.ee/elanikele/kortermajale

Paaril korral olen näinud pakendijäätmetekonteinereid kortermajade hoovides ja minu meelest oleks üliäge kui meil ka oleks selline hoovis. AGA korteriühistu juhatus laitis mõtte maha kuna inimesed niigi ei sorteerivat oma prügi korralikult ja pakendikonteineri kasutuselevõtust loobusid argumendiga, et sellest tuleks igaljuhul rohkem tüli kui kasu (loe: trahvid ebakorrektselt sorteeritud prügi eest). No ma ei tea. Ma sorteerin siis edasi ja loodan, et ehk jõuavad ka teised oma rohemõtlemisega kunagi järgi.

4. Koos puhtama elukeskkonna nimel.

Seda ülesannet ma ei täitnud. Nagu ühes oma eelmistest postitustes mainisin, ei tunne ma end mugavalt linnatänaval või pargis prügi korjates. Olen mõne suurema prügi meie maja eest tänavalt või sissesõiduteelt üles korjanud aga linnaprügi korjajat minust vist küll kunagi ei saa.

5. Uuri zero waste (nullkulu) liikumist.

Vaatasin läbi mõned videod ja minu jaoks oli üllatav, et paljud inimesed pelgavad nullkulu liikumist, sest see tundub nende jaoks liiga raske ja kohati isegi ekstreemne. Loomulikult, teinekord tunnen ma isegi, et jäätmevabalt on võimatu elada kui vaatan pakendite hunnikut, mis vajavad konteinerisse viimist. Tegelikult saab aga ikka väga palju pakendamata kaupa osta, vahel on lihtsalt mugavus see, mis sunnib poest pakendatud kaupa ostma selle asemel, et ekstra turule minna. Ja eks see pakendamata kauba saadavus oleneb ka asukohast ja poe suurusest. Maapoodides vaevalt, et saab osta lahtiselt ubasid, läätsesid, pähkleid, jahusid, kaerahelbeid, õli ja äädikat, teed ja kohvi, puhastusvahendeid, tualettpaberit jne. Ega tavapoodideski saa, mul on lihtsalt vedanud, et elan sellises kohas, kus jalutuskäigu kaugusel on nii Rimid-Selverid, kui ka turg ja Biomarket. Muidu oleks see pakendivaba ostlemine ikka keeruline küll.

*******

See viimane ülesanne tegelikult pani jälle sügavamalt teema üle mõtlema. Ühest küljest on jäätmevaba elu nii lihtne, teisest küljest sõltutakse hästi palju toetavast infrastruktuurist – pakendamata kauba saadavusest elukoha lähedal. Ma usun, et prioriteetide nimel oleme sageli valmis tegema mööndusi, astuma lisasamme ning pingutama rohkem. Aga kui see muutub tohutuks koormaks, siis me lihtsalt loobume … Miks ei ole siis seda toetavat infrastruktuuri, mis aitaks pakendi- ja jäätmevabamat elu elada? Eks see on jällegi hästi mitmetahuline teema. Põhjust võib minu arvates otsida meie tänapäeva tarbimiskultuurist ja üleküllusest – inimeste mugavusest, teadlikkusest (või siis pigem teadmatusest) ja suhtumisest – ühiskonna normidest, mis mõjutavad meie käitumist ning raha-ahnest kapitalistlikust majandussüsteemist.

Ei, raha ei ole paha aga kui ainukeseks edu mõõdikuks on teenitud kasum, siis on muud väärtused tahaplaanile kadunud ning tõelisest jätkusuutlikkusest ei saa siin juttugi olla.

Jäätmed on vaid killuke meie suurest probleemist (vaata minu postitust Maailmakoristuspäev – kas teeme ära?) ning jätkusuutlik low impact elustiil hõlmab endas nii palju enamat. Aga see on see killuke, mida me saame läbi oma tarbimiskäitumise kõige efektiivsemalt ise muuta – olla see muutus, mida maailmas näha soovime.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.