Kaks aastat tagasi sündis meie perre pisike Mia ja meist said vanemad. Ja kuigi varasemalt ei ole ma väga kajastanud mingeid areguetappe vms. siis nüüd tundsin küll, et tahaksin mõned enda jaoks olulisemad asjad kirja panna. Pisipiiga on ikkagi kaheaastane laps juba!
Paar nädalat tagasi sai Mia aasta ja üheksakuuseks! Temast on nii äge väike preili sirgumas ja viimase aja kõige suurem muutus minu jaoks on see, et meie lapsest on saamas üks korralik jutupaunik! See on kuidagi (ikka veel) nii harjumatu aga samas nii-nii vinge!
Vaatasin hiljuti Eesti Montessori Ühingu veebiloengut “Mis on Montessori,” ja kuigi olen ka ise Montessori meetodi kohta eelnevalt veidi uurinud ja lugenud (ning püüdnud teatud põhimõtteid kodus rakendada), siis kasulikku infot sain ma sealt siiski. Eelkõige aitas see veebiloeng mul erinevatest allikatest kogutud infot ühtsemaks tervikuks siduda. Jagan mõningaid märkmeid ning mõtteid, mis mind hetkel kõige enam kõnetasid.
Lugu sellest, kuidas meie laps mähkmevabaks sai. Mia saab järgmisel kuul pooleteise aastaseks aga juba täna on ta täiesti mähkmevaba ja seda ilma igasuguse potitreeninguta. Ütleme nii, et sõna “potitreening” ei imponeeri mulle kohe kuidagi, sest kõlab (vähemalt minu arvates) lapse suhtes veidi üleolevalt ning on terminina pigem eksitav. Tegu on ju siiski lapsele potil käimise võimaldamisega!